Euroopa Liidu toetused on rahalised meetmed, millega toetatakse ettevõtlust, innovatsiooni, regionaalset arengut, rohepööret ja digiarengut. Toetuste poliitikat ja suuremat osa programmidest koordineerib Euroopa Komisjon. Toetusi kasutatakse näiteks investeeringuteks, tootearenduseks, teadus- ja arendustegevuseks ning ekspordivõimekuse kasvatamiseks. Toetuste eesmärk on suurendada konkurentsivõimet, majanduse kestlikkust, toetada regionaalarengut ning luua kõrgema lisandväärtusega töökohti.
Sobiva toetuse leidmiseks tuleb esmalt määratleda oma projekti eesmärk, valdkond ja oodatav tulemus. Seejärel on võimalik projekti sisu võrrelda avatud toetusmeetmete tingimustega. Toetuste tingimused on kirjeldatud vastavat toetusmeedet reguleerivas määruses. Sageli on mõistlik kasutada kogenud nõustaja abi, et hinnata, milline meede vastab kõige paremini planeeritava projekti sisule. Vale meetme valimine on üks levinumaid ebaedu põhjuseid.
Ettevõtte kasvatamiseks on olemas mitmed ELi rahastusprogrammid, mis toetavad investeeringuid, innovatsiooni, teadus- ja arendustegevust ning rahvusvahelistumist. Programmid võivad olla suunatud nii väikesele kui ka keskmisele ettevõttele. Toetuste sisu sõltub valdkonnast ja projekti ambitsioonist. Sageli on rahastus seotud konkreetsete arengueesmärkidega, nagu digitaliseerimine või rohepööre. Peamised kohalikud ja tööstuslikule tootmisele suunatud toetusmeetmed leiad Grantimo toetuseleidja abil.
Taotleja peab vastama meetme sihtrühmale ning omama nõuetele vastavat õiguslikku vormi. Ettevõte ei tohi olla raskustes ega maksehäiretes. Samuti peab projekt vastama meetme eesmärkidele ja olema realistlikult teostatav. Tavaliselt eeldatakse ka 35-60% suuruse omafinantseeringu olemasolu. Valitud toetusmeetmete korral on vajalik projekti tulemusena luua kõrgema lisandväärtusega töökohti.
Toetuse saajana tuleb projekt ellu viia täpselt taotluses ja rahastusotsuses kirjeldatud viisil. Kulud peavad olema abikõlblikud ja korrektselt dokumenteeritud. Lisaks tuleb täita aruandlus- ja teavituskohustusi. Toetuse väärkasutus võib kaasa tuua raha tagasinõude ehk finantskorrektsiooni.
Aruandlust tuleb esitada kogu projekti kestuse jooksul. Lisaks võib nõutud olla lõpparuanne pärast projekti lõpetamist. Mõne meetme puhul jätkub seire ka pärast projekti lõppu. Täpne periood sõltub konkreetse toetuse tingimustest.
Üldjuhul tuleb investeeringuid säilitada ja sihtotstarbeliselt kasutada mitu aastat pärast projekti lõppu. Tavapraktikas on see periood 3–5 aastat. Selle aja jooksul ei tohi vara võõrandada ega kasutusotstarvet muuta. Nõuete rikkumisel võib järgneda toetuse tagasinõue.
Enamasti ei saa, sest äriplaan või vähemalt detailne projektikirjeldus on kohustuslik. Taotluses peab olema selgelt kirjeldatud tegevused, eesmärgid ja oodatavad tulemused. Äriplaan on vajalik projekti elujõulisuse ja mõjude hindamiseks. Mõne väiksema meetme puhul võib äriplaan olla lihtsustatud kujul.
Taotluse ettevalmistamine võib võtta mõnest nädalast mitme kuuni. Hindamisprotsess kestab tavaliselt mitu kuud pärast taotlusvooru lõppu. Sageli tuleb arvestada ligikaudu 2–6 kuuga. Aeg sõltub meetme keerukusest ja taotluste arvust.
Tavaliselt nõutakse projektikirjeldust või äriplaani ning finantsprognoose. Lisaks esitatakse ettevõtte majandusnäitajad, registriandmed ja omanike info. Vajalikud võivad olla ka hinnapakkumised ja partnerite kinnituskirjad. Täpne dokumentide loetelu sõltub meetmest.
Jah, paljudes meetmetes on lubatud kasutada toetust töötajate tööjõukulude katteks. Samuti on sageli abikõlblik seadmete ja tehnika soetamine. Kulud peavad olema otseselt seotud projekti eesmärkidega. Kõik kulud tuleb tõendada ja dokumenteerida.
EL toetusi saavad taotleda ka iduettevõtted ja alustavad ettevõtted. Paljud meetmed ongi suunatud just innovaatilistele ja kiiresti kasvavatele ettevõtetele. Samas võivad mõned programmid eeldada varasemat tegevusajalugu. See sõltub konkreetse toetuse tingimustest. Lisaks tuleb arvestada, et start-up'id ei pruugi soovida ennast siduda kohustustega, mis toetusega kaasnevad.
Jah, paljud EL meetmed on avatud ka mittetulundusühingutele ja avaliku sektori asutustele. Sageli toetatakse hariduse, sotsiaalvaldkonna ja regionaalarengu projekte. Tingimused ja rahastuse määr võivad erineda ettevõtetele mõeldud meetmetest. Grantimo meeskonna kogemus on ennekõike seotud äriühingutega.
Konkurentsivõimeline taotlus peab olema selge, põhjendatud ja hästi struktureeritud. Projekti eesmärgid peavad olema mõõdetavad ja realistlikud. Väga oluline on näidata projekti mõju ja lisandväärtust. Samuti tuleb veenduda, et kõik vorminõuded on korrektselt täidetud.
Hinnatakse projekti asjakohasust meetme eesmärkide suhtes. Samuti vaadatakse projekti teostatavust, eelarve põhjendatust ja meeskonna võimekust. Oluline on projekti mõju majandusele, keskkonnale või ühiskonnale. Mõnes meetmes hinnatakse ka innovaatilisust ja rahvusvahelist potentsiaali.
Mitte alati, sest osa meetmeid on suunatud ka alustavatele ettevõtetele. Samas võivad teatud toetusvoorud eeldada olemasolevat müügitulu või meeskonda. Nõuded sõltuvad meetme eesmärgist ja riskitasemest. Igal juhul peab ettevõttel olema suutlikkus projekti ellu viia.
Kõigepealt tasub tutvuda hindajate tagasisidega ja analüüsida nõrku kohti. Sageli on võimalik sama projekti parandatud kujul uuesti esitada. Vajadusel tuleks kaaluda mõne teise toetusmeetme sobivust. Hea praktika on kaasata järgmise taotluse ettevalmistamisel kogenud nõustaja.